Taarapunktis rikkaks ja neegrid kolivad

Hommikul, ei pigem keskpäeval, kui ärkasin asusin taga ajama oma suure autoga töökaaslast. Mul suur kapp purke ja pudeleid täis ning Wesley jättis oma endise korteri ette kuuri veel vähemalt kaks korda sama palju taarat.

Bruce tuli lõpuks järele, laadisime auto punni, ning mul õnnestus kogutud taarast saada tervelt 130 dollarit (ilmselt ei ole ma kunagi niipalju pudeleid korraga taarapunkti viinud. Kergelt tulnud raha – andsin 10 dollarit taarapunkti töötajatele jotsiks, 20 Bruce’le tänutäheks!

Jalutasime läbi linna koju ja tegime mõned õlled nii teel olles, kui minu juures. Just nii nagu peab – päike paistis ja linnud laulsid

Hea uudis on see, et neegrid kolivad täna välja, lihtsalt neist on kõrini, nad ei kasi enese järgi, prahi viskavad pigem aknast välja kui prügikasti jne, raske on nii. Endiselt jääb õhku rippuma küsimus, kuidas nad ometi saavad hotellis koristajatena töödata.

Tulutult olen kordvalt proovinud bronerida London-Tallinn pileteid läbi Ryanairi – krediitkaardi makse lihtsalt ei lähe läbi!!!!

Mõttetu tööpäev

Vaatasin graafikut ja ennäe – järgmised kolm päeva on vabad. Kuna tööl nagunii midagi suurt teha ei ole küsisin ennast poolest päevast vabaks. Juhtus aga nii, et tukastasin ühes peidupaigas ja kui ärkasin olin tööl tervelt ühe tunni kauem viibinud. 1 tund und võrdub seega 18,5 dollarit

Külastasin oma naabreid ja ma ei jõua ära imestada, kuidas on võimalik nii segamini korteris elada. Söök põrandal, virn vanu arvuteid, nõud riided ja jalanõud läbisegamini. Fakk need on ju meie kokad ja söögitegijad, oksele ajab.

Lasin varvast ja üritasin pool ööd tulutult läbi Ryanairi pileteid broneerida – kaardimakse lihtsalt ei tööta.

Sain lüpsta

Jutustan teile minu natuke s*tast päevast.

Olen kolm kuud oodanud personaliosakonnast vastuseid, nüüd aitab. Mariga koos sammusime tööl personaliosakonda sisse ja nõudsime vastuseid. Personalijuht Kelly hakkas kohe ajama ahh ja oooh, ei tea ja vastuseid pole – ühesõnaga hülgemöga. Pika pinnimise peale sain teada, et isegi, kui ta saab immigratsiooniameti auditi tulemused mida ta väidetavalt ootab, ei ole piisav aeg minu dokumentide vormistamiseks. Niisiis sai mulle ootamatult selgeks, et 3 nädala pärast tuleb kojusõit. Kõik reisi üksikasjad ei ole veel selged, kui üldjoontes on mõistlik lahkuda kohe pärast viisa lõppemist. Võtan kaasa siinse karistusregistri väljavõtte, soovituskirja ja kirjaliku tööpakkumise. Teen proovi Eestis Kanada tööluba taotleda, kuid samas arvestan kohe võimalusega, et ma ei saa Kanadasse naasta. Halvimal juhul lähen edasi Inglismaale!

Rahakaart läks Etioopiasse

Juba nii mõnedki nädalad tagasi panin teele ühe rahakaardi adressaadile Eestis. Miskipärast ei olnud kuidagi seda võimalik kätte saada, prooviti küll nii ja naapidi, saatsin isegi koopia kviitungitest aga ei mõhkugi. Niisiis sammusin postkontorisse asja kaema. Klienditeenindaja uuris ja helistas oma pool tundi ja siis selgus, et kaart sattus Etioopiasse. Vabandamise asemel kurjustati minuga, et kuidas ma ei kontrollinud, et millised andmed nemad ise süsteemi sisestasid Igatahes kirjutas postkontor mulle tšeki ja mina saatsin raha uuesti. Kuna mul oli nüüd taskus tšekk, siis oli tarvis see ju pangas rahaks vahetada. Sadu kordi olen kuulnud, et miks mitte kasutada sularaha sissemakse masinat. CIBC panga masin piiksus ja prääksus väga valjult, kui püüdsin leida viisi tšeki talle söötmiseks. Tuli välja, et nii tšekk kui raha on tarvis panna ümbrikusse ja ümbrik siis masinale sööta. Küllap masinal on teistsugused maitse-eelistused, sest miks muidu ta ümbrikut ainult maitses ja siis ütles, et sellist tehingut ta teha ei taha ja sulges selle funktsiooni üleüldse …ja hea oligi, sest teller ütles mulle, et seda masinat kasutades jõuab esiteks raha kontole alles 5 päeva pärast ja mine-tea-mis-veel-juhtuda-võib. Seega võrreldes Eestiga pole see sugugi tsiuh-tsäuh ja kukimuki.

Oma tänase vaba päeva pühendan ma blogile, et kõik augud täita suurte seiklustega

Linnapeal

Ilusad ilmad on tänavatele toonud väga uhked mootorrattad. Rahval raha on ja peale Harley’de eriti muud midagi ei märka. Minu vana Honda muidugi ka. Kuna päikene muudkui paistis, siis sõitsime ühele kevadisele shopinguretkele kingi-pükse-sokke ostma. Pisike mootorratas pistis kiirteel 100 km/h uhkel rinda endast sada korda suuremate veomasinatega ja pisut väiksemat, kuid siiski väga suurte maastur-pickupidega.

Retk oli üliedukas ja pakiraam oli heast paremast punnis, kui koju tagasi jõudsime ja kõik see jäi mind ootama, sest pidin kohe tööle minema.

Täna taevas

Bankett mida täna korraldasime oli selles suhtes huvitav, et kohale ei ilmunud mitte keegi. 2 tundi ootasime ja siis lihtsalt sõime kõik ära ja pakkisin veel Marile kojugi terve hunniku head paremat: paneeritud krevetid, krabi-juustu täidisega seened jpm. Ühesõnaga lõpetasime 1,5 tundi varem ja need viimased tunnid kuuluvad ikkagi väljamaksmisele.

Aga taevas oli paksult virmalisi täis ja meie Mariga vahtisime taevasse nii, et kael kange.

Välitoitlustus

Kolmandat korda minu senise karjääri jooksul osutasime catering teenust väljaspool hotelli, ühes koolis. Mainimist tasub see üritus aga seetõttu, et peaaegu kõik läks valesti. Kui nõud ja linikud kohale jõudsid, siis selgus, et viimaseid ei ole piisavalt ja ruumi ei saanud ilusaks teha. Külalised saabusid viisteist minut enne kuute (6 oli algus) – aga toit ei olnud kohale jõudnud, see tuli veidi hiljem kui viimasel minutil, mistõttu veini pidid külalised ise serveerima. Siis polnud aga piisavalt aega, et tühjenevad võileivavaagnad kiiresti täita ja kõigi oli nii kohutavalt palav. Aga siis sa pudelivesi otsa jne. Kui see kõik läbi sai olin üsna õnnelik ja kui filipiinod noorukese korraldajanna jalgu ja seelikualust piilusid ei olnud ma osaline.

„Kas sa ei taha teda?“, küsis mu funktsionaalne ülemus, „mina küll tahan!“

Selgitasin talle pisut oma väärtushinnanguid, aga tema ei tahtnud kohe kuidagi mõista miks ei või petta, kui teine pool sellest teada ei saa. Ahh arrgh filipiinod on siin kõik sellised…..

Must pani ratta pihta

Tööle tulles avastasin Mari jalgratta seismas jalgrattaparklas. Kaua ei tulnud oodata, kui tuli üks murelik kõne kodust, kus Mari teatas, et keegi on tema jalgratta pänna pannud Tuli välja, et meie neegripoiss jäi bussist maha ja siis laenas tema jalgratast. Vähemalt asjalik selgitus – mis siis, et ilmselt vale

www.youtube.com/watch?v=HYarJObV7s4