Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Skip-The-Dishes

Täna proovisin esmakordselt väikest lisaraha teenida Skip The Dishes kullerina. Skip The Dishes ei ole midagi muud kui toidu kojutellimise keskkond. Kanadas on see väga populaarne ja võib öelda, et vähemalt pooled Fort McMurray restoranid on selle teenusega liitunud. Skip The Dishes pakub ka teenimisvõimalust kulleritele. Esmalt tuleb registreerida kodulehel, vaja on üles laadida pildid autojuhiloast ja autodokumentidest. Siis nad helistavad ja teevad väikese intervjuu. Ühtlasi pakuvad nad soojakotte müügiks $70 dollarit komplekt. Mina aga ostsin need kohalikust FB grupist palju odavamalt ning saatsin lihtsalt neile tõestuseks pildi. Siis oli veel üks intevjuu kus õpetati kulleri äppi kasutama.

Niisiis täna registreerisin ennast läbi äpi tööle 4 tunniks. Altes 8.45-12.45. Kohe kell 9 tuli esimene tellimus. Sõitsin McDonald’sse ja noppisin peale ilusti pakitud eine. Juba 5 minutit hiljem oli see kliendile koju viidud ja minu esimesed 12 dollarit nagu naksti käes 🙂 sellest 5 oli tip ja 7 kojuveotasu. Juhuslikult juhtusin seda klienti ka tundma ja tore oli talle hommikusöögi näol rõõmu valmistada.

Edasi passisin veidi autos, helistasin vanematele Eestisse ja varsti tuligi uus tellimus, sedakorda oli kaubaks A&W kiirsöögikoha burgerid ja suur pirukas. Teenisin selle veoga 11 dollarit.

Vahepeal ajasin veidi omi asju, ja magasin vist oma 2 tellimust maha, st tähendab, et keegi teine kuller oli kiirem äpil nuppu vajutama ja noppis need tellimused enne mind. See-eest õnnestus mul samal ajal 6 dollari eest  osta antiikne petrooleumlamp, mis ilmselt toob eBays müües vaheltkasu nii 40-50 dollarit ikka, ja võtsin peale mulle valmis pandud toidukotid supermarketist (me enam eriti poes ei käi, tellime kõik internetist ja siis võtame kauba lihtsalt poest peale).

Edasi sain veel 3 tellimust ja pool tundi enne päeva lõppu saatis Skip The Dishes sõnumi, et võin päeva lõpetada kui tahan või siis pikendada, kui tahan. Mulle tundub, et nad ei taha üle kokkulepitud aja minna ja siis nad mõtlesid, et kui nad mulle uue tellimuse saadavad siis võibolla läheb selle täitmisega kauem aega ja seepärast pakkusid, et võin varem lõpetada. Mõistlik.

Päeva kokkuvõtte:

Teenisin 52 dollarit. Keskmine tip 5 dollarit, akeskmine Skip The Dishes poolt makstav kojuviimise tasu 5.

Kokku töötasin 3.5 tundi ja täitsin 5 tellimust

Sõitsin 60km. Pikim sõit ca 10km, lühim 2km. Kütusekulu ca 6 dollarit.

 

 

Toidukohad 3x McDonals, 1x A&W, 1xStacs

 

Seega 46 dollarit kasum ja sissetulek umbes 13,5 dollarit tunnis. No põhitöökohana just ära ei tasu aga lisaraha teenimiseks käib küll, samas võib-olla peaks kellaaegu ka valima, vast laupäeva hommik pole just parim aeg teenuse osutamiseks.

 

 

Advertisements

Täna õnnest mul ühel autol peegel katki sõita. Parkimiskohalt välja sõites ning samal ajal pööret tehes keeras tagumine ots õige pisut vastu kõrval parkinud auto peeglit.

No big deal, aga et sündmus leidis aset ühe suure õlifirma territooriumil ja läks see kirja kohe nagu “turvainstident”. Asjaajamine sellistel puhkudel on keerulisem, tuleb täita seletuskiri, informeerida turvateenistust, siis tuleb helistada veel oma töökohta ja neid informeerida ning tavaliselt viib kõige lõpuks turvateenistuse auto sind kohe alkohooli- ja narkotesti tegema. Mulle töölt helistati ja murelikult küsiti, üsna kõrgel tasemel, et kas ma olen kohe kindlasti 110% puhas, et ei ole teinud kanepit või kokaiini päev varem. Nii raske on sellega harjuda vahel, et see kõik on nii normaalne siin…… Ei no muidugi olen ma puhas, aga samas on mure arusaadav, sest peaaegu kõik teevad midagi (kanepki ju legaliseeritakse juba kuu aja pärast). Mingil kummaliselt põhjusel ei pidanud ma aga narkotesti tegema, ei saagi aru miks, sest tavaliselt käib see asja juurde.

Ja kuigi kõrval parkinud autol läks katki kõrvalistuja peegel  ja tegelikult oleks saanud peegli osa tagasi külge panna, siis siin seda autot enam liigutada ei tohtinud, rooli külge pandi suur punane turvasilt – “ebaturvaline kasutada – peegel katki”.

Tööl pärast öeldi, et kõik tiptop ärgu ma muretsegu… ja teatati, et olen võitnud mingi müügiauhinna. Ma ei teadnud isegi, et selline konkurss toimub! Ega ma tegelikult ise midagi suurt ära ei teinud. Juhtus lihtsalt nii, et paar päeva tagasi tellis üks mu klient 10 porivaipa juurde, teisele sokutasin juba varem 4 porimatti ja siis veel üks pitsarestoran 25 põlle ja kõik need on püsitellimused vahetamisega iga 2 nädala tagant. No ja nii siis läkski, et täna siis surutigi kätt ja õnnitleti. Auhinnaks 100 dollarit kinkekaart mingist veebipoest kauba tellimiseks. Küll mul ikka veab 🙂

Update

Poole aastaga oleme taaskord ennast Kanadasse ilusti sisse seadnud. Meil on kesklinnas suur kahetoaline korter (korteri suurus võib meil olla umbes 90 m2, sestpikem külg oli 18 ja lühem 6.4 sammu pikk – just mõõtsin umbestäpselt). Meil on veeradiaatorid, asjad mida siin just eriti ei kohta ja talvel oli seepärast hea soe – aknad koguaeg lahti. Me küll ei otsinud nii suurt korterit, vaid tahtsime ühetoalist (mis meie majas maksab 1015 CAD/ 651 EUR kuus), kuid kuna neid polnud parajasjagu saada ja sai suurem ja kallim võetud (1315 CAD/ 844 EUR plus elekter).

Minu töökoht on jätkuvalt Canadian Linen & Uniform Service, millest on vahepeal ära ostnud Ameerika suurkorporatsioon Aramark. Mul on hulk kliente kellest enamus rendib meilt töörõivaid ja mina siis tegelen nende kättetoimetamise ja haldamisega. Ühtepidi nagu mingi kliendihaldur aga teistpidi nagu autojuht. Oma töö kohta pean ütlema seda, et kui kõrvutada tööks kuluvat aega mis 40 tundi nädalas ja kuupalka 4500 dollari kanti kätte siis pole nagu väga viga (tunnipalk tuleb muidugi ulme 40-45 tunnis), lisaks veel töökohapoolt makstav vabatahtilik pensionisammas ja hambaravi jne. Aga samas on see töö jällegi üsna igav, üksildane ja ei arenda mind ja siis samas  kuna palk on seotud käibega (protsent minu klientide arvetest), siis pole vahet kaua töö olen, st kui saan 4-5 tunniga valmis ei pea mingit seanahka venitama ja saab kohe koju tulla ja hommikuti võin alustada kasvõi kell 5, või siis näiteks kell 7.

Ma vahel mõtlen, et kui õli hind peaks taas sinna 100 kanti minema, siis peaks küll vist mõnda suurde õlifirmasse mõneks ajaks tööle minema, et saada nende poolt mingi väga hea erialane koolitus (paljud neist on ju täna minu kliendid).

Ja siinkohal lisan paar pilti suurtest masinatest ja kummalistest firmanimedest.

Ja siis veel Marist ja tema tegemistest. Mari töötabki hambakliinikus ja paneb, kõige muu tähtsa kõrval, kilode viisi vatipalle patsientidele suhu. Ühtepidi nagu tore suurimas kaubanduskesuses töötada aga teisipidi on muidugi paju küsitavat. Lisaks sellele hakkas Mari blogi  pidama (https://maribogi.com/), see on küll rohem elustiili ja loomingublogi aga selles saab siinseal olema pisut juttu meie tegemistest ka.

Ja koguaeg tuleb meil midagi oodata – seekord loeme päevi millal saaks Kanada kodakondsuse taotleda ja veidi vähem kui aasta on nüüd sinnamaani jäänud, seega tuleb olla paikne – elada, olla ja oodata.

 

Viimase aasta jooksul on paju juhtunud. Eelmisel kevadel evakueerusime meje ja veel 90000 inimest suure tulekaju eest. Sellest on pikemalt juttu õhtulehes, kuhu kirjutasime oma artikli. http://www.ohtuleht.ee/735889/videod-eestlased-kanadas-see-on-nagu-maailmalopp-inimesed-on-paaniliselt-pogenenud

Pärast tulekaju sattusime British Columbiasse Summerlandi (väike linnake mis asub Pentictoni ja Kelowna vahel Okanagan valley’s samanimelise järve ääres), kus lahke perekond pakkus meile tasuta öömaja treileris. Õige pea aga lendasime Eestisse suvepuhkusele ja tulime tagasi septembris.

Hommikul Pentictoni kohvikus omletti süües sirvisime kohalikku ajalehte ja leidsime tööpakkumise kahele Chute Lake Resort’i turismitalus mägedes keset kaunist loodust.

 

 

 

Palka maksti vähe aga selle-eest oli elamine jällegi tasuta. Ja pealegi tulekahju tõttu ju Mari koondati ja saime natuke lisaraha ka töötuskindlustuse hüvitise näol. Plus minu ebay kaubamüük.

Elasime 7 kuud täielikus rahus ja vaikuses ning aprillis lendasime jälle Eestisse pikale puhkusele. Oktoobris tulime tagasi ja sõitsime tagasi Fort McMurray linnakesse.

Meie endised head kolleegid, mõilemad peakokad muide, pakkusid meile 2 nädalaks tasuta elamist nende uhiuues kolmekorruselises ridaelamus. Otsisin tööd lehtedelt www.indeed.com ja www.kijiji.ca. Saatsin nädalavahetusel kahe päevaga välja 15 resumeed ja juba teisipäeval oli 2 töövestlust. Toyotas, ja Canadian Linen and Uniform service’s. Lisaks sain veel tööpakkimise Quality Inn hotelli.

Valisin alustuseks Canadian Linen and Uniform service. Nende poolt pakutav palganumber tundus kõige ilusam. $25 dollarit tunnis plus müügiboonused. Olgu siinkohal toodud Kanada palgakalkulaator https://www.paymentevolution.com/payrollcalculator mis aitab ka teil välja arvutada kui palju raha te reaalselt peale makse kätte saate. Muideks indeedi lehel on olemas suurpärane töökoha taustauuringu koht https://www.indeed.com/cmp/Canadian-Linen-&-Uniform-Services/reviews?fcountry=CA

Hetkel otsime omale päris oma elamist ja ootame vastust. Kaalumisel on suur ühe magamistoa ja avatud elutoaga korter kesklinnas. 1050 dollarit kuus plus elekter.

Samal ajal liiguvad asjalood juba töökoha vahetamise peale, nimelt läbi hea nime on võimalus, et saan omale ühe osakonnajuhtaja koha. Aga eks sellest siis pikemat kui asju küps on.

 

Kõik need aastad mis oleme Kanadas elanud olen alati ise oma tuludeklaratsiooni koostanud. Erinevalt Eestist, kus kõik on netis ette taha ära tehtud, on siinne protsess paras õudukas. Esmalt tuleb igalt poolt ise paberil oma dokumendid kokku ajada, siis tarkvara alla laadida, siis kõik numbrid ise sisse trükkida, siis see fail veel üles laadida ja….. fakk…. kui esimest korda nii kaugele olete jõudnud, siis no nüüd te kindlasti avastate, et teil pole maksuameti iseteeninduskontot, mille registreerimiseks on tarvis eelmise aasta deklaratsiooni andmeid, mis tähendab, et kas A) teete deklaratsiooni paberil või B)……üritate ikkagi maksuameti konto avada, mis tähendab väga pikki telefonikõnesid ja paberite postitamist faksimist, ise kohal käimist …… Keeruline? Pole siis ime, et enamus siinseid elanike kellelegi deklaratsiooni koostamise eest maksab. Mõni maksutagastusbüroo võtab teenuse eest isegi 100 dollarit plus 10 protsenti tagastatavast summast. Kuid olles ise endine professionaalne bürokraat, olen enamike trikkidest selgeks saanud ja sellel aastal tegin lisaks endale, veel nii umbes veel kümnele sõbrale-tuttavale tuludeklaratsioonid ära. Tasu kõigest 60 dollarit 🙂

Kui paberi teel deklaratsiooni esitades tuleb kaasa panna igasugune dokumentatsioon, lennukipiletid ja tšekid kui on, siis neti teel tehes jäävad viimased teile kätte ja siis pisteliselt neid ka näha tahetakse.

Sellel aastal juhtuski nii, et ühe sõbra deklaratsioon valiti välja lisakontrolliks. Deklaratsioon oli loomulikult minu koostatud ja kuigi olin avanud sõbrale e-maksuameti (ja selle ilusasti ära sinunud emailiga), saatis hindu maksuametnik andmete esitamise nõude lihtkirja teel. Kiri raip läks aga kaduma. Maksuametnik ootas pool aastat ja tegi tagaseljaotsuse – 800 dollarit kuulub viivitamatult tagasimaksmisele! Selle teate saatis ta muidugi lihtkirjaga. Otsustasin esitada vaide ja tegin seda e-teeninduses. Kirjas selgitasin, et kuna me pole esimest kirja kätte saanud, siis ei teadnud me teabenõudest mitte midagi ja seega ei osanud ega saanud me kuidagi reageerida. 5 kuud hiljem potsatab postkasti kiri milles maksuametnik teavitab meid, et on pikendanud dokumentide esitamise tähtaega veel 2 kuud. Selgub, et vahepeal on saatnud meile uue lihtkirja, mis samuti kunagi kohale ei jõudnud ja seega siis nüüd saadab ta meile veel viimase meeldetuletuse.

Meie oleme sellel ajal aga Eestis puhkamas. Asi tundub lihtne, tuleb logida e-maksuametisse ja üles laadida üles nõutud dokumendid ja seesama paberkiri!! Aga oh ÕUDUST selgub, et maksuameti e+keskond ei ole öösiti avatud! Lõpuks siis kell 3 öösel ja viimasel päeval Eesti aja järgi saan dokumendid üles laetud ja kolm kuud hiljem tehakse otsus jällegi PABERIL ja LIHTKIRJAGA, et kõik on korras ja nõue 800 dollarile tühistatakse! ÕUUU Kanada ÕUUU Kanada!!!!

Täna lõpuks saabus see päev, mida ma olen 4,5 aastat oodanud. Minu viimane tööpäev selles asutuses. Hotellitöö ei ole päris mokka mööda mulle kunagi olnud aga vähemalt Kanada alalise elamisloa ta mulle tagas. Premeerisin ennast tund varem lõpetamisega ja läksin koos paari sõbraga linna tähistama.

Samal ajal teeme juba ettevalmistusi Fort McMurray linnast lahkumiseks. Tellisime internetist autole katuseraami ja kui see õigel ajal kohale jõuab siis ostame ka kasutatud katuseboksi (õnneks on need siin odavad ca $150 aga leiab ka palju odavamalt).

Müüme oma asju, avastasin Facebookist grupi „Fort McMurray Buy and Sale“ ja selle kaudu on imelihtne ostu müügi tehinguid teha. Hämmastav on kiirus, asjade müümiseks kulub tavaliselt 5 minuti. Aga olen samal ajal ka asju ostnud, näiteks iPad2 $150 dollarit.

Avastasin uue mobiiltelefoni teenusepakkuja Wind Mobile, see on tõeliselt odav Kanada mõistes 30 dollari eesti saab 2Gb andmesidet piiramatult sõnumeid ja kõneminuteid, suurlinnas elades ei pidavat leviprobleeme olema, võrdluseks maksan Fido võrgus sama teenuse eest $45, tore oleks kui keegi oskaks seda kommenteerida.

Koondamine

Meie linnakesest on vahepeal lahkunud kümneid tuhandeid inimesi. Keegi ei tea kui palju täpselt. Liiklust on tunduvalt vähem, parklates on palju rohkem ruumi, poodides ei ole järjekordi, söögikohad on tühjad ja kõikjal hakkavad silma müügil olevad majad. Ka meie hotell, minu töökoht, tõmbab koomale. Restoran töötab poole koormusega, hotelli täituvus on langenud 90 protsendilt 10-20le. Viimase 12 kuu jooksul on erinevatest osakondadest koondatud umbes 30 inimest. Kui alguses oli koondamine õiglane, siis mida aeg edasi seda salakavalamaks tööandja muutub. Nad valetavad ja varjavad informatsiooni silmagi pilgutamata, ülemused teevad lõpuks kõik, et nahka päästa.

Meie osakonnas, bankettides, tehti minu äraolekul (siis kui piiril käisin) koosolek, kus töötajatele tehti selgeks, et nad peavad vabatahtlikult täiskohaga töölt minema poole kohaga töökohale. Visati leping nina alla ja anti 24 tundi aega, need kes alla ei kirjuta lubati lahti lasta. Tundub, et koosolek oli sätitud just sellele ajale millal mind kohal ei ole, sest olen silma paistnud koosolekutel küsimuste esitamisega.

Ma lihtsalt viitsin erinevalt teistest teha selgeks seadused ja regulatsioonid.

Calgaryst naastes, nägin oma graafikut, kus seisis selleks nädalaks 2 tööpäeva VIIE tunnised.

Noo olgu mõtlesin, midagi on siin mäda ja veetsin 2 päeva arvutis ja telefoni otsa uurimaks, mis õigused ja võimalused mul on.

Pakk igasugu seadusi kaenlas tulin tööle ja kohe saadeti mind kohe personaliosakonda. Personali osakonna juhataja hakkas mulle rääkima, et noh ajad on sellised ja ei tea mis ees ootab ja nii ja naa. No ja mina siis ütlesin, et mina küll poole kohaga töölepingule alla ei kirjuta. Seega ei jäänud neil midagi muud üle kui mind ära koondada.

Kuna mulle peab 4 nädalat ette teatama, siis pakuti 2 nädalat tööd ja 2 nädalat raha, kusjuures töönädalad muudeti võluväel pikemaks – sest seadus näeb nii ette, koondamisel tuleb tagada viimasteks töönädalateks viimase kolme kuu keskmine tundide arv.

Olen ülimalt rõõmus, aasta on mul olnud aega asjad läbi mõelda. Minu töötuabiraha saab olema suurem kui oleks minu palk ja seda makstakse mulle kümme kuud (muide kaalutakse perioodi pikendamist). See on suurepärane võimalus Kanada avastamiseks ja osariikide vaheliseks kolimiseks.

Kõik minu kolleegid, viimne kui üks, hirmutati aga nii ära, et kõik kirjutasid lepingule alla. Lambad.