Ei tee tööd

Kanada uus rahatäht

Tänaseks pakuti mulle töötegemise võimalust, millest ma lahkesti keeldusin, tahaks niiväga olla veel paar päeva kodus ja vaba aega naudelda.

Käisin taas marile linna tutvustamas ja tõime poest veel teisegi virna kõike kasuliku, nii sai näiteks spetsiaalselt moosi ja šokolaadikreemi järel käidud.

Muideks alates 1. jaanuarist on meil käibel uued 100 dollarilised rahatähed, need on kilest ja osaliselt läbipaistvad, ikka selleks, et teksade tagataskus pesumainasse sattudes nad terveks jääksid ja, et võltsimine keerulisemaks teha (senini olid paljudes poodides sildid, et 100 dollarilisi rahatähti vastu ei võeta).

Read Full Post »

Tagasi Kanadas

Tagasitee Kanadasse algas juba 24. jaanuaril, sedakorda siis kahekesi – mina ja minu elukaaslane.

Nädalake tagasi broneerisin Tallinn-London lennu ära, selleks ajaks olid Easyjetid ja Rayanairid juba ära ostetud ja seega läks loosi AirBaltic. Pilet kahele maksis 190 EURi ja oli igati oma hinda väärt, ilmselt eelistan teda tulevikus teistele lennufirmadele. Väga meeltmööda oli mulle üle Riia lendamine, see tähendab, et osa aega sai parajaks tehtud Riias ja osa Londonis ning seetõttu tundus London-Calgary lennu ootamine kuidagi eriti lühike. AirBaltic’u kasuks räägib ka viimase maandumine Londonis Gatwicki lennuväljal, sest just siit lähebki järgmine lend.

Calgary’is lennukist maha astudes tuli piirivalvuriga juttu teha ning talle ära põhjendada, et oleme kõikide reeglitega kursis, rahad ja kindlustused olemas. Kindlustusdokumenti siiski vaadati, raha kohta ütles mu kaaslane, et on olemas ja vastusega jäädi rahule.

Muide mina taotlesin Eestis olles uue näpujälgedega passi, selleks, et suvel USAd kaema saaksime minna. Piiril esitasin uue ja vana passi korraga, võin kinnitada, et mingit muret sellega ei ole. Kahjuks pean ma nüüd mõlemat passi kaasas kandma, sest viisadokumendi peal on vana passi number ja seda ümber ei tõsteta.

Edasi sõitsime 25. jaanuaril bussiga Edmontoni ja seal leidsime kohviku, et mis ööpäev läbi avatud oli, ootasime ära FortMcMurray bussi ja juba kuue tunni pärast jõudsimegi sihtpunkti. 26.jaanuar – Fort McMurray-juhuuu!!!.

Pesemine, toiduostlemine ja söögitegu, ning juba ma magasimegi.

Read Full Post »

Eesti

Kell 11 istun lennukile, veidi enne seda pahandada saades, et Eesti pistiku UK pesasse lükanud olen. Vaidlen pisut inglise tädiga, kes ütleb, et see on unsafe, tegelikult ju ei ole….

Odavlendudel Rayanair ja Easyjet soovitan kõigile istuda võimalikult ettepoole, miskipärast on nii, et pidutsevad, ropendavad, lõugavad ja alkoholi ohtralt sisse kallavad, Eestisse naistejahile siirduvad inglise poissmehed, istuvad alati lennuki keskel või tagapool. Eespool on mõnusalt vaikne, saab isegi magada.

13 jaanuar olen Eestis, mustapäine Mari, kellega ma viimased 7 kuud olen Skypes suhelnud ootab mind koos minu vanematega. Olen kodus ja nii nagu Austraalia blogis kombeks oli, oma Eestis käikudest ma eriti ei kirjuta, 10 päeva blogipuhkust.

Read Full Post »

24 tundi Londonis

Olen lennul Inglismaale, juba on nii, et uni tuleb kuidas jumal juhatab, õigupoolest ei saagi aru mis kell on, sest lennukis olles pole eriti mõtet seda keerata.

London võttis mind vastu nagua lati, sellise ükskõiksena ja kohe torkab mulle silma, et inimestel on vastikult kiire ja kõik sigivad ja sagivad nagu laudapõlengu eest põgenevad pudulojused. Vatikult kiire ja närvilisus juba kergelt nakatab. Lunastan 35 naelase pussipileti Gatwick’i lennuväljalt Stanstedi  ja otsin vaikse nurgakese, kus 3-4 neli tundi niisama filmi vaadata, olen ju sunnitud Londonis olema 24 tundi. Vahepeal kobin bussile ja sõidan Stanstedi, et seal ennast lõpuks pingile välja sirutada ja „kohe jõuan Eestisse“ und pisut magada. Muide, siin saab hästi magada ja igalpool kõik nagunii magavad. Staazika rändurina tean juba, kuskohas on laadimispistik ja kuidas seda ettevaatlikult võtmega surkides nii avada, et sinna Euroopa otsiku suruda saan. Vaatan filme.

Read Full Post »

ÖÖ ja linnakese ainus soojakardin

Edmonton – tore suur linn… eriti nagu teda ei näinudki, sest jõudsin kohale alles eile kell 11 öösel ja linn juba magas, järgmine buss aga läheb täna 11 hommikul. Kummaline, siin Kanadas ongi nii, et elu sureb ka suhteliselt suurtes linnades peale 1 öösel välja. Meie väike Tallinn näiteks on ju 24/7 suhteliselt aktiivne. Niisiis olin sunnitud Calgary bussi ootama, esiteks istusin ühes kaubanduskeskuses palmide vahel ja lugesin 2 tunniga kogu faceboogi läbi, siis, kui keskus suleti, algas ekstreemne faas. Asusin otsima midagi mis öö läbi avatud oleks, üks tunnikese sammusin mööda tühje tänavaid, ise tundes, kuidas pakane -8 kraadi juurest üha külmematesse kaugustesse langeb. Shit.

Leidsin ühe igavleva turvamehe, kes vaatas iPhonega, et üks TimHortons ja bensiinijaam peaksid 24/7 avatud olema. Ok, sammusin ja sammusin, TimHortons kinni, bensiinijaama ei leidnudki. Ühelt vaateaknalt nägin, et külma on juba -14 kraadi.

Siis avastasin ühe bussiootepaviljoni, millel oli küte sees, sellised laealused hõõguvpunased soojakardinad, ainult ust polnud ees. Arvan, et minu järgnevate tundide jooksul langus temperatuur alla -20 kraadi, igatahes ei olnud mul mingit tuju enam tänavale uudistama minna. Pidasin vajalikud kolm tundi soojakardina all seistes vapralt vastu ja kui 4.45 metroopaviljon avati läksin sinna istuma – soojem lihtsalt, isegi kindaid ja mütsi ei olnud enam tarvis 🙂 Kell 5.30 teadsin avatavat RedArrow bussifirma kontori ja õigel hetkel seadsin sammud sinnapoole, õnneks oli nüüd ka TimHortons avatud, õnnistasin ennast väikese boston cream donutsiga ja france vanilla kohvijoogiga. Tundsin, kuidas hinge saabus jälle kevad.

Kell 11 astusin Calgary bussile, endal mälestused Edmontonist hinge sööbinud 🙂

Teenutud 5 tunnine uni ja Calgary lennuväli juba tervitas mind. Piltkontrollis aga hakati järsku hoogsalt kuhugile helistama, asjaolu – kas olen õigustatud Inglismaal rohkem kui 24 tundi viibima, vajas selgitamist. 20 minuti pärast öeldi jah – mul on lubatud Kanadast lahkuda!!!! 🙂

Read Full Post »

Minek

Nõndaks algas minu kodutee, ütlen kohe ära, et minu reisid, rändamised ja koduteed saavad alati olema sellised eriskummalised ja üldiselt enamik inimesi peab sellist reisimise viisi natuke ebanormaalseks.

Lõin aega laiaks ja komberdasin kella neljaks oma pambuga hotelli, et seal kõht korralikult head paremat täis vintsutada ja hotelli eest buss suunaga Edmontoni võtta.

Kiidetud buss, mis kuu aega hiljem oma maise teekonna lõpetas

Peab ütlema, et see on ikka luksuse tipp, oleme vast harjunud, et bussid on paksult kõvasid istmeid täis, ruumi eriti ei ole ja kui just külm ei ole, siis haiseb põlenud diisli järgi. See Red Arrow buss on aga teisest puust, nahkistmed suurte vahedega: 2 ühepool, 1 iste teiselpool vahekäiku, jookide ja küpsitega külmik, tiptop wc, wifi ja elektripistikud. Ei noh seda peaks ise kogema. Vaatasin filme ja suhtlesin nendega kes mis kodus ootavad, kuus tundi möödus igati mõnusasti.

Read Full Post »

Koristamine ja pakkimine

Homme siis algab kodutee kauni kauni Eestimaa poole, koristasin ja pakkisin hoolega. Minu juba üsna korras tuba sai veel paljurohkem korda, püürid linad ilusasti pestud ja pisikene käispagasikohver sisaldas käputäit vajalikku ja lisaks kõigele veel Laptop, ei midagi enamat. Mõtlesin, et huvitav kas piiril hakatakse ehk uurima, et miks ma tühja kohvrigaKanada õhku võibolla ebaseadsulikult Eestisse tahan vedada.

Read Full Post »

Jõulupidu

Meie firma jõulupidu ei olnud niivõrd kuivõrd fun. Esiteks kõik väljaloositud auhinnad loositi välja teistele inimestele ja mina jäin pika ninaga. Teiseks mängiti õhtul hulganisti igasuguseid ringmänge, selliseid mida ka Eestis lasteaedades mängitakse. Näiteks kes suudab aja peale rohkem šokolaadi ära süüa, nööri otsas oleva porgandiga maas oleva paberilehe kõige kaugemale nihutada ning „arva ära mis on minu otsa ette kirjutatud“ tüüpi äraarvamismäng. Argol jäi see kõik nägemata, sest tema oli jalgpallitrennis Idee autoriks filipiinod, mängijad filipiinod, auhinnavõitjad peamiselt filipiinod. Niisiis kui mängud ükskord juba läbi said oli enamus inimesi juba jalga lasknud, olin ka mina kodupoole teel, kui vastu poleks tulnud jalavigastusega Argo, kes lähme-teeme-ühe-dringi jutuga poleks mind korraks tagasi meelitanud.

Keset ööd läksime ja külastasime ühte mu kolleegi Alvarot, kes oli võitnud kodukinosüsteemi ja nüüd oli tarvis see paika ühendada, oleks ma sellel hetkel teadnud, et pika juhtmete ühendamise tulemus saab olema mängukonsooli väljaotsimine ja seltskonna ohjeldamatu jaht virtuaalsetele vaenlastele, oleksin ma kindlasti juba jupp aega varem põõnama läinud 🙂

Read Full Post »

Viimane tööpäev enne puhkust

Taaskord lähen puhkusele ja seda on alati hea teha. Peab mainima, et minu mitu aastat kestnud ringirändamine on sisaldanud häbiväärselt suures koguses puhkamist hammustades selleks tarbeks nii 3-6 kuud aastas. Jätsin kadedusest punaste kolleegidega hüvasti ja sammusin minema, et alles 3 nädala pärast tagasi tulla, siis juba koos laheda kaaslasega.

Read Full Post »

Riikide võrdlus

Leidsin internetist huvitava lehekülje, kust saame esmased võrdlusandmed Eesti ja Kanada kohta.

http://www.aneki.com/comparison.php?country_1=Estonia&country_2=Canada

Nii selgub näiteks, et keskmine eluiga on siin 10 aastat rohkem ja tööpuudus 2 korda väiksem.

Elukalliduse võrdluste lingilt (mis on juba varem ka siin üleval olnud)

http://www.numbeo.com/cost-of-living/compare_countries_result.jsp?country1=Estonia&country2=Canada

Selgub aga, et ainsamad asjad mis siis odavamad on on sportdiklubid, riided ja töötsuskaubad ning kütus. Samal laheküljel Kanadat ja Austraaliat võrreldes tundub, et kõik on siin meil 20-30 protsenti odavam, ometi näitab minu kogemus, et Austraalias saab odavamalt läbi ja seda suuremate sissetulekute juures.

Tegemistest – oma pikalt puhkuselt jõudis tagasi Peeter, ju siis hiirtel pidu läbi nüüd…

Read Full Post »